[1]Suurbritannia valitsuse vastus Keskkonnaauditi Komitee (Environment Audit Committee) aruandele, mis põhineb olematutel vaatlusandmetel. Seda kommenteerib ja aitab mõista AMEG.
[2]
AMEG – Arktika Methan Emergency Group esitab ametlikult kaebuse Suurbritannia valitsusele seoses sellega, et vaatlusandmeid, millele nad viitavad oma avalduses, tegelikult ei eksisteeri. Vaatlustulemused, mis saadi otse jääst ja viimasel ajal ka satelliidilt, toetavad üht väga lihtsat merejää käitumise mudelit. Ja nimelt seda, et keskmine sulamismaht teatud kuudel järgib trendi nulli suunas septembriks 2015.
Seetõttu peab valitsus tähelepanu pöörama oletustele, mis juhtub siis, kui merejää käitub vastavalt sellele mitte-lineaarsele jäämahu trendile. Järeldused, mida AMEG tegi, kujutavad endast ohtu igale planeedi elanikule ja nõuavad kohest tähelepanu.
Valitsuse võimetus tegutseda oma elanike huvides sellises olukorras on kindlasti kriminaalne. UNFCCC artikkel 3.3 kohustab valitsusi kaitsma oma kodanikke kliimamuutuste mõjude eest.
Kliimamuutused on kõige nähtavamad Arktikas. Ainuke viis kaitsta Arktikat on seda jahutada ja taastada merejää.
Valitsus keeldub tunnistamast ilmselgeid tõendeid, et olukord halveneb nii kiiresti, et kui ei rakendata jõupingutusi Arktika jahutamiseks suvel, tekib oht, et on juba hilja igasuguseks katastroofi ärahoidvaks tegevuseks. Valitsusele pole vaja rohkem tõendusmaterjali – ja igasugune viivitamine ohustab eduvõimalust.
On olemas ettepanekud vajalikuks jahutamiseks, mis võiks olla edukad, kui neid täielikult ja viivitamatult toetada. Valitsus peab rahvusvahelise koostöö raamides kindlustama kõik võimalused edu saavutamiseks. Selle tegevuse maksumus on väga väike võrreldes kuludega ebaedu korral.
John Nissen, esimees
AMEG’i deklaratsioon hädaolukorra kohta (septembris 2012)
AMEG väidab, et praegu valitseb erakordselt kõrge rahvusvaheline julgeolekurisk, mis puudutab pakilisi kliimaprobleeme ja mille tulemuseks on peatumatu globaalne soojenemine. Põhjamere jää sulamine muudab Arktika peegeldusomadusi 90%-lisest päikesekiirte peegeldusest kuni 90%-lise päikeseenergia neeldumiseni. Arktika soojenemise nõiaring algas umbes 20-30 aastat tagasi, kui Atlandi ja Vaikse Ookeani hoovused, olles soojenenud kasvuhoonegaaside toimel, kandsid oma üleliigse soojuse Arktikasse, tekitades üha suureneva merejää taandumise ja Arktika temperatuuride tõusu.
Üleliigne kuumus on läinud madalatesse merevetesse ülalpool mandrilava, soojendades vett kuni merepõhjani, tekitades laiahaardelist metaanhüdraatide ja vabade gaaside destabiliseerumist, mida leidub igikeltsa tipus, ja lõppkokkuvõttes suurendades globaalset soojenemist. Juhuslikud raportid suurenevatest meremetaani väljapaiskumistest on kurjakuulutavad märgid juba alanud protsessist.
Kiire Arktika soojenemine on juba viinud Põhjapoolkera normaalse ilmastiku kõrvalekaldumisteni, mis omakorda tekitab ikaldusi ja ühiskondlikke muutusi, ohustades tsivilisatsiooni eksisteerimist. See olukord nõuab meilt koostööd, et viivitamatult tegeleda ohuolukorraga ja jahutada Arktikat ning päästa merejää. Sel aastal toimus merejää dramaatiline sulamine ja tegevusetus viiks täieliku katastroofini ühe kuni kolme aasta jooksul (aastaks 2015).
Selle ohu otsesele olemasolule on juhitud tähelepanu ka avastuses, et mandrilava olulised alad on juba kriitilises olukorras Põhja-Jäämere merepõhja soojenemise tõttu. Paisatakse välja üha suurenevaid koguseid metaani. Veelgi enam, on võimalik, et metaan kas hüdraadina või sulava igikeltsa alt paisatakse välja järsku väga suurtes kogustes mingite häirete, näiteks maavärina mõjul. Metaani kogused mandrilaval on nii suured, et isegi nende 1%- või 2%-line vabanemine võib põhjustada ülejäänud metaani vältimatu ahelreaktsiooni. Globaalne soojenemine tõuseb üle 2 kraadi spiraalselt ülespoole – mida teadlased peavad ohutuslimiidiks.
Seda ohtu ilmestab veelgi tabavamalt järsk langus toiduainete tootmises sel aastal, kuna kiire Arktika soojenemine on kahjustanud polaarhoovusi, tuues endaga kaasa üha sagenevaid ja intensiivsemaid äärmuslikke ilmastikutingimusi (üleujutused, põuad). Septembris edastas Maailmapank globaalse näljahäda hoiatuse.
Sellele väga keerulisele ja ohtlikule olukorrale ei tohi käega lüüa ega alla anda. See sarnaneks liitlasvägede pingutustega Teise maailmasõja ajal. Meil on olemas anded, oskused ja tehnoloogia, et seda lahingut võita.
Valitsused on kohustatud töötama koos ja vastu võtma tegevusplaani Arktika jahutamiseks, et peatada Põhja-Jäämere jää sulamine ja seega aeglustama metaani vabanemist mandrilavadelt. On olemas terve rida meetodeid Arktika jahutamiseks, millest mõnesid võiks nimetada geotehnikaks. Valitsused peavad toetama Arktika Naftapuurimise Moratooriumit, mida tungivalt nõuab Suurbritannia Keskkonnaauditi Komitee oma aruandes “Arktika kaitsmine” (septembris 2012).
Valitsused peavad võtma tarvitusele meetmed lühiealiste kliimamõjurite nagu metaani ja musta süsiniku (tuntud kui tahm) vähendamiseks, eriti põhjalaiuskraadidel.
Lisaks peavad valitsused kohaldama vajalikku monitooringut olukorra hindamiseks,
kindlustades täpse modelleerimise ja kindlaks määrates meetmete tõhususe ja ohutuse.
Laialdast asjasse sekkumist tuleb toetadaa kohe, et jahutada Arktikat ja ära hoida lõppkatastroofi üha kasvava globaalse soojenemise näol. Me kutsume üles kõiki rahvaid ühinema, et koostöös võidelda selle eksistentsiaalse ohuga. Meie moraalne kohus on võidelda kliimamuutuste vastu, selleks, et kaitsta kogu maailma elanike elusid.
Pangem tähele, et AMEG nõuab Arktika jahutamist kui üht paljudest pingutustest üleüldises plaanis, et tuua atmosfäär ja ookeanid tagasi nende eeltööstuslkikku ajastusse; seda enam et need püüdlused vähendavad nii otseseid kui ka pikaajalisi ohte, mis tulenevad Arktika soojenemisest, jää taandumisest ja metaani väljapaiskumisest. AMEG on igati toeks nendes üritustes.
Tõlkis Silvia Lepalaan